Satanist kui revolutsionäär
Satanism on religioosse nähtusena uuenduslik ja tüüpklassifikatsioone eirav. Kolmikusunditega võrreldes tekib eriti suur kõverpilt, kus too, mis religioonile näib ilmselge, ei kipu kehtima satanismi kontekstis. Satanist on satanistlike ideede füüsiline kehastus, kuid kas ka revolutsionäär?
Satanisti teadmiste ja kogemuste pagas peab olema võimalikult objektiivne ning kriitiline. Ühtki ebajumalat ei tohi satanist uskuda, ühtki tõekspidamist tõeks pidada ilma veenvate argumentideta. Satanist on ja peab olema skeptik – skeptitsism olgu talle loomulik pärisosa.
Revolutsionäär on olemasoleva korra kukutaja-uutja-muutja. Tihti ta hävitab, et ehitada uut ja tema silmis paremat. Revolutsionäär võib pahatihti langeda subjektiivsuse ja kinnisideede küüsi. Revolutsionäär töötab (manipuleerib) läbi lööklausete. Revolutsionäär vajab rahva toetust, kogu ta edu on rajatud masside toetusele.
Satanist on ühe-mehe-revolutsioon. Satanist on indiviidist revolutsionäär, kes ei vaja rahva toetust. Ta vajab jätkuvat kriitikavõimet, teadlikkust oma võimest eksida ja edasipüüdlikkust oma eesmärkide saavutamisel. Satanist-revolutsionäär saavutab edu kui tema ideedes ja tegudes nähakse progressi ja tulu. Ta ei müü oma ideid, tema ideid ostetakse.
Satanist-revolutsionäär on realistlik revolutsionäär, ta on satanistlik maailmaparandaja. Isik, kelle isiklik heaolu on laiem kui egoistliku indiviidi oma. Isik, kes parandab oma ümbritsevate heaolu selleks, et parandada iseenda heaolu. Satanist-revolutsionäär on jalad reaalsuses, käed tegevuses, ideed idealismis indiviid.
Satanist võib olla maailmamuutja ja -uutja, kui ta selle enesele eesmärgiks seab. Kuid ta ei tohi teha samu vigu, mis uutjad-muutjad on teinud.