March 11th, 2012 Fomoorlane
Jäin siin mõtlema,kui seda filmi vaatasin,et kas satanist usub üldse kummitustesse ,või ufod,või midagi üleloomuliku?
Ma ise olen inimene ,et kui enne ei koge,siis ma ei saa uskuda,et kõik peab olema ,kas käega katsutav või siis kogetud.
Kuna filmi komentaarid ja kriitikud ütlesid,et tegu on tõsielu ja öösel magada ei saa ja mõned klipid on julmad,siis lülitasin end selle filmi sisemusse.
Üle tunnike siis oli film ja seal oli pere läbi elatud juhused/juhtumid siis.
Reeglina mina arvan,kui inimene tajub siis midagi üleloomuliku,siis peaks nagu siis kahe maailma energiad kokku saama,et teinetest siis tunnetada või nii.
Õeldakse,et kui keegi kaotab läheduse,siis ta tunneb kadunukest ,või siis kas tegu pelgalt läbi elatud selle kadunukese või aju teeb suurema töö ära ja viib sind siis sellesse sündmuste rägastiku,mis paneb keha ja meele seda tundma. Raske mulle.
Peale vanaisa surma ma näiteks ise ei tunnud midagi tema olekut ,või energiat.Ta oli hea ja lahe vanaisa,ma nutsin matustel,aga siiki ei midagi.Nagu ei oleks tühi ja võõras tunne,mulje jääb,et ta on reisil või siis midagi nii.
Unenägudes ma olen näind teda,rääkind ei ole,kuna õeldakse,et surnud ei räägi.
Kui Kibuspuu raamatut lugesin ja seal tema õde rääkis,et nägin unes Kibuspuud ja ta oli õelnud ala toonis,lähen lapsi vaatama,mul ei ole aega palju.Võibolla unenägu võib olla mingi uks siis kuhugi teise maailma,mida võibolla me füüsiliselt ei tunne,aga ehk siis võibolla hing.Hing rändab ,kui inimene magab.Raske uskuda,et ma seda praegu ütlesin,aga mina muud lahendust ei leia.
Pealegi ei tea keegi ,mis saab peale surma,tõestada ei saa ,läbi elada vaevalt ise saad,kuid jäävad aind need faktid või jutukesed,mida keegi arvab,mis juhtub.
Poltergeisti juhtumeid on eestis isegi olnd,aga teadusliku seletust ei ole,et midagi kindlat.Ühed ütlevad,et tegu mingi energia laksuga,mis paiskab kogu toa segamini ,teised ütlevad,et kuri deemon/hing,mis tuleb ja teeb kurja perele ja mõned panevad paika kummitustega,phade siis.
Kui aus olla,ega mulle eriti ei meeldi ka ükskutes lagunenud majades kolada,eriti pimedas.Põnnina sai seda teha,aga siis ei osand seda nii hinnata.
Kusjuures surnuaias mulle meedlib jalutada.
On küsitud küll,et kas oled haige ,või see käib su stiiliga juurde,aga ma ei oska sellele midagi tarka õelda.
Seal on rahulik,vaikne kui korralikult tähele paned,siis tuul isegi ei liigu sealt läbi.See on nagu teine maailm,midagi müstilist.Pole lihtsalt aed surnutega,vaid teispoolsuse värav või nii.
Kui mõelda,kuida satuvad kurjad/head vaimud me sella või ,kuida me seda tajume,siis võiks ehk teema lõpuks õelda,et ehk me energiad ristuvad kuidagi ja me tajume kadunukeste energiat,mida meis elavates on ja võib tõesti need kokku saada ja toimub midagi seletamatut.
Kui oled kogend,siis oskad rääkida,kui ei ole,siis oskad aind kujutada.
Posted in Uncategorized | Comments Off on Paranormal Activity/Kummitused.
January 10th, 2012 Marengo
Olen pikemat aega juurelnud selle üle, kuidas ja mis vahenditega inimesed satuvad või astuvad rajale, mis aitab neil olla rahul oma eluga samal ajal ühiskonna arengusse panustades ning mis põhjusel paljud selle salapärase universumi tarkuseni ei jõua ja ei küündi. Elufilosoofiaid on palju ning teed nende juurde sageli keerulised. Mõned kogevad igasuguseid ilmutusi ning ülejäänud saavad nö valgustatuks miskil muul moel. Kas peitub inimese tulevik vaid geenide salapärases maailmas või astuvad siin tulemuslikult mängu ka mõned muud jõud, näiteks igapäevaelu pealtnäha juhuslikud kogemused?
On ääretult huvitav jälgida erinevate inimolendite elukäiku. Tavapärase probleemina raha ja eraelumurede kõrval sirgub paljudel küsimus tõe kohta, kuidas seda ära tunda, kuidas teada, et filosoofia, mida järgitakse on ehitatud mitte vesiliivale, vaid kaljule, mis ei lõhene? Inimesed satuvad oma kindla maailmanägemuse juurde huvitavaid teid pidi.
Olen kohanud isikuid, kes saanud õnnistatud läbi erinevate nägemuste, ilmutuste ja muude märkide, mis aitavad neil kindlal rajal püsida, näiteks suur osa kristlikust rahvast. Ma mõistan neid, sest niikaua kui sel teel ei ilmu vastuolusid, on kõik arusaadav. Huvitavaks kisub asi siis, kui muututakse nii pimedaks, et ilmselgeid vasturääkivusi lihtsalt ei nähta. Kuidas on selline fenomen üldse võimalik?
Tagasi vaadates oma kahe eluaasta peale, mil elasin ristirahva reeglite järgi, olen võimeline asjale andma mingisuguse seletuse. Enamus usklikuid kogeb midagi müstilist ja kui see nn jumalaläheduse müstika käib kaasas päevast päeva, siis ei ole raske oma usundile truuks jääda. Missest, et ümbritsevas maailmas leiavad aset kõiksugu rõvedused, eriti sageli veel nendega, kes lihtsalt rahulikult oma elu püüavad elada. Kui usklikul enesel läheb valdavalt hästi, siis ju järelikult jumal soosib teda. Milline vastik usuegoistlik nägemus!
Mind huvitab väga, mis moel satuvad või astuvad inimesed tõelisele tarkuse teele ning kas üldse on viimast võimalik defineerida. Oma osa on kindlasti geenidel, kuid sageli näen inimesi, kelle isiku põhiolemus on oma vanemate ja vanavanemate omast liialt erinev. „Tarkuse tee“ all pean silmas filosoofiat, milles on selgelt sõnastatud, et ela ise ja lase seda teha ka teistel, filosoofiat, mis panustab ühiskonna arengusse, tahtes seda muuta võimalikult turvaliseks ja tolerantseks ning ei lase idiootlikel ja tõestamata usudogmadel kellelegi pähe istuda.
Maailm on kohutavalt karm, ellu võivad jääda need, kes saavutavad enesekindluse ja sisemise rahu ning õnnetunde. Et sinnani jõuda, vajab inimene taaskord mingisugust tuge, seda sama tugevale ja vankumatule kaljule ehitatud kindlust, kus peidus tarkuse tõeterad, mis mõeldud neile, kellele ebaõiglaselt jõhkra ja idiootliku demiurgi loodud ja miljardite inimlammaste kaudu läbi nägemuste ja unenägude saadetud elujuhised mitte mingisugust kasu ei too.
Minule näib maailm jaotuvat laias laastus kaheks, justnagu eksisteeriks suur jumalakummardamise egregor, mis piitsutab halli massi hävinguähvardustega, karma seaduste ning muu jamaga ja teine, muistsetel aegadel ei tea mis põhjustel ja võimalustel (küllap vist selle sama peasüüdlase absurdse identiteedi olemasolu tõttu) tekkinud ühendväli, mis töötab kogu jaburuse süsteemi vastu, olles inimestele kui Prometheus keda/mida ma Saatanaks julgen nimetada. Oma ettenägelikkusega „võtab Ta ühendust“ nende hingedega, kes lihtsalt julgevad ja söandavad mitte alluda normaalset elu ihalevate inimeste loojale, kes neid arusaamatul põhjusel vihkab.
Ülejäänud, kellest suursugusel sarvilisel suva, on ilmselt liiga keskpärased, et midagi ise tahta ja ennekõike tahta midagi muuta või siis isikud, kes jäädavalt maiste naudingute ihaldamisest kastreeritud. Demiurgi olemasolu on minu jaoks ilmne, kuna kõik looduses olemasolev on liiga detailne ja enamjaolt kaunis, et niisama ei saa see minu meelest lihtsalt oma suva järgi tekkida. Kuskil eksisteerib mingi aju, mis on suuteline tohututeks imedeks..ja kaoseks.
Minu enese puhul kehtib üks huvitav nähtus. Mida rohkem ma tunnen, et Saatana vastane mind hävitada püüab, seda paremini ma ennast tunnen. Peale enese satanistiks tunnistamist vaid iseendale olen selle poole aasta jooksul sattunud ulmeliselt keerulistesse olukordadesse, kust mitmel korral väga napilt eluga pääsenud. Satanismi üle naerjad küsiksid kohe, et mille pärast see tore sarviline minuga selliseid asju laseb toimuda? Iga isik on oma elu eest vastutav ja on võimeline pääsema paljustki jamast, kui ollakse valmis kuulama sisetunnet ja järgima reegleid, mida hing tõeliselt käsib – on minu vastus. Läbi selliste kogemuste võin öelda, et inimest kas suruvad maha igasugused mured või hoopiski saavad neist ajendid nö mässamise jaoks. Vastuhakkamise kibemagus tunne, kui tead, kelle vastu ja miks võitled ning veel millisel soodsal pinnasel on põrgulikult hea.
Pean oluliseks, et inimene oleks enese vastu võimalikult aus, tunnistades vastuolusid, mida oma elus näeb. Kui see julge ent karastav samm on tehtud, avaneb tee tarkusele, enam ei usuta valet ega piinelda vasturääkivuste all. Ei ole ealeski mõtet oma väärtuslikku eluenergiat raisata mõtte peale, et kui piisavalt palju ja parajalt piinarikkalt küürakil palvetada, seda suurema tõenäosusega saabub märk jumaluselt, kes end võibolla kusagil mõnele naabrimehele oma lõputus halastuses siiralt ilmutab.
Posted in Uncategorized | 1 Comment »