July 10th, 2011 GraMortis
Kui tänapäeval rääkida vabadusest, siis tuleb kindlasti mingil hetkel kõne alla ka seksuaalne vabadus. Seksuaalne vabadus on satanismi lahutamatu osa, mida loomulikult tõlgendatakse satanismile kohaselt tihti valedes toonides. Laias laastus on üldpõhimõtte kirja pannud LaVey “Saatanlikus Piiblis”.
Huvitaval kombel kiputakse sataniste paljudel juhtudel pidama konservatiivseteks. Kas antud tõik tuleneb satanistide selgepiirilistest mõtetest ja maailmavaadetest eristudes paljude tuulelipuna lehvivate indiviidide mõttemaailmast või on asi milleski muus, ei oska öelda, aga antud hetkel ei vaja see pikemat tähelepanu. Kuivõrd isegi annab seksuaalset vabadust satanistlikus kontekstis pidada mõnevõrra konservatiivseks lähenemiseks seksile ja sellele seonduva, sõnade endi mitte ühiskonna moraali taustal, siis jääb satanistide konservatiivsus või liberaalsus tahaplaanile.
Satanist on nautleja, seks on köitev naudinguallikas. Oleks rumal oodata, et satanist seejuures laseks ennast kammitseda ümbritseva poolt seatud valehäbist ja võltsmoraalist. Seega käitub satanist ka seksuaalsusse ja seksi suhtudes isepäiselt ja talle endale igiomaselt.
Loomulikult peab satanist kinni teatud lihtsatest ja kogu satanistlikku filosoofiat läbivatest põhimõtetest. Satanist ei lasku seksuaalsuhtesse inimesega, kes seda ei soovi. Misiganes tegevustega üksteist ka ei seotaks, see peab toimuma mõlema poole vastastikusel kokkuleppel, üheseltmõistetaval ja ka teistele arusaadaval kokkuleppel. Samuti ei tohi kahjustada oma tegevusega kõrvalseisjaid.
Satanism tervitab igasuguste fetišite ja ka tavaliste ning ebatavaliste seksuaalpraktikate elluviimist kui see on inimeste soov ja unelm. Üksteise ja iseenese füüsilise nautlemise maailm on suur ja lai ning seal leidub palju uurimis- ja avastamisväärset. Kes uurib ja avastab, kes jääb vana hea juurde, maitse asi. Peetagu vaid kinni eelmises lõigus mainitust.
Satanist ei tohi lasta ennast kammitseda ühiskonna silmakirjateenritest ja meedia ebardlikust suhtumisest seksi ja seksuaalsusesse. Mõlemad viimatimainitud loovad võltskujundeid ja stereotüüpe. Seks ja seksuaalsus on nõiduslikud ja kaunid, kellelgi ei ole õigust neist kõverpeeglikujusid tekitada.
Taaskord, satanist ja mittesatanist, naudi mida sa õigeks pead kuid hoidu teiste kahjustamisest. Sa oled seeläbi märksa õnnelikum ja enesekindlam ning muudad ka oma lähedaste elu paremaks, igapäevaselt.
Posted in Inimene, Maailm, Satanism | Comments Off on Satanism ja seksuaalne vabadus
December 23rd, 2010 GraMortis
Minu jõudmine satanismi juurde sai alguse gümnaasiumi lõpuklassis suheldes black metalit kuulava klassivennaga, kes mainis mulle LaVey’d, MVO’d ja Saatanlikku Piiblit. Esimesel võimalusel uurisin nimetatud suurusi ning leidsin nii Musta Veenuse Ordu kui ka Church of Satan’i kodulehekülje.
Vahetult enne lõpueksameid ostsin Anton Szandor LaVey “Saatanliku piibli” teise trüki. Lugesin, kui ma õigesti mäletan, paari päevaga antud raamatu läbi ning otsustasin seejärel täita Musta Veenuse Ordu liikmeksastumise ankeedi. Ma võtsin seda kui testi, kontrolli, kas ma olen õigel teel ja tol hetkel tundus selleks olevat teiste satanistide arvamus/tunnustus. Ankeeti täitsin suurelt osalt algusest lõpuni korraga ja umbes nädala pärast sai see posti pandud. Sügisest olin juba MVO ridades. Tundub, et ma läbisin selle testi edukalt, olen viis aastat olnud MVO-s, sellest kolm juhatuse liige.
Ema oli alguses skeptiline. Kippus arvama, et millega ma nüüd küll ennast seon. Aastate jooksul on ta näinud ka teisi sataniste ning on mõistnud, et tema skeptilisus oli asjatu, satanistid on üpris harilikud inimesed. Isa pole kunagi midagi maininud, vaevalt ta on sellesse üldse süvenenudki. Isiklikult pole kohanud ühtegi inimest, kes oleks mind rünnanud seetõttu, et ma satanist olen. Reeglina on reaktsioonid olnud pigem mõistva või positiivse tooniga.
Saatanlikku Piiblit esmakordselt lugedes (ja ka hilisematel kordadel sirvides) sain ma üpris kiirelt aru, et see on midagi mulle, kogesin omajagu äratundmisrõõmu. Nägin, et see kirjeldab mind niigi iseloomustavaid omadusi, teatud inimtüüpi. Ma ei kogenud mingit meeletut vaimustust, minu jaoks oli see loomulik progress ja asjade loomulik käik. MVO-ga liitumine tõi mulle uusi arukaid tuttavaid, üldist tutvusringkonna laienemist (mitte ainult satanistide arvelt) ning mitmesuguseid lõbusaid üritusi, kuigi ka mitmeid konflikte.
Ma olen ennast pikka aega pidanud ebatüüpiliseks lõvi tähtkuju esindajaks. Väiksena olin pigem rahutu lõvikutsikas, kuid nüüdseks olen ma võrdlemisi rahulik, kaalutlev ja iseseisev, mis on vastandlik tüüpilisele keevalisele lõvikirjeldusele. Satanist minu silmis peabki olema iseseisev, ratsionaalselt mõtlev, vaba, kriitilise meelega ja põhimõttekindel.
Minu jaoks on satanism filosoofia-ideoloogia. Satanist ollakse igapäevaselt, sest see kas on sulle igiomane või mitte. Viimasel juhul ei saa seda inimest nimetada satanistiks. Church of Satan’is kasutatav väljend, et satanistiks sünnitakse on tugeva tõeteraga. Satanistist saab satanist sujuvalt, järk-järgult, see ei toimu üleöö, taoline areng toimub evolutsioonilise mitte revolutsioonilise nähtusena. Filosoofilise satanistina on Saatan minu jaoks sümbol, minu überego kehastus, mina ise, pidevalt arenev, ennastparendav ning arendav.
Ma arvan, et minu tõekspidamised ei muutu aja möödudes. Usutavasti ei kõiguta mind ka surmale mõtlemine vanemaks saades, kuid eks näis kas ma ka oma sõna pean kui vanaduspõlv käes.
Posted in Inimene, Kogemused, Satanism | Comments Off on Kuidas minust sai satanist