Miks just satanism?
Palju küsimusi satanismi üle arutledes/vaieldes on põhjustanud väide, et kui satanism on nii “hea” ja inimlik ning ratsionaalne siis miks kutsuda seda satanismiks, mitte aga humanismiks vmt? Siin on mõned selgitused:
Satanism on religioon, humanism mitte.
Satanismile nagu ka teistele usunditele on omane jumala olemasolu (mõnel puhul küll mitte), pühade tähistamine, sümbolite kasutamine – need on selged märgid sellest, et satanism on religioon, seega ei saa satanismi nimetata humanismiks, kuna humanism on eluviis/filosoofia. Peab ära märkima, et on sataniste, kes võtavad satanismi kui filosoofiat, mitte kui religiooni.
Saatan kui viljakuse sümbol.
Kristlus, et muuta paganaid nende vastasteks ja seega õigustada nende “õigele teele juhtimist”, mugandas mitmed paganlike usundite jumalate tunnusjooned kristliku kujutusega Saatanast, nii sai kreeka jumalast Paanist Saatan. Paan oli algselt kitsekarjuste ja lamburite jumal ning viljakusjumal. Satanistid soosivad igati viljakust, kuna see on inimese kui liigi püsimiseks esmatähtis.
Saatan kui loodusjõud.
Suurem osa sataniste usub Saatanasse kui looduse tumedasse jõudu, mida peetakse kurjuse ja Saatanaga seotuks ning mida nimetatakse nii, kuna ükski religioon pole seda jõudu veel kasutanud ja pole suutnud ka teadus sellele jõule nime anda, kuid ta on olemas.
Saatan kui loomulike instinktide tunnustamine ja innustamine.
Satanism vastandub kõigile religioonidele, mis keelavad/mõistavad hukka inimese loomulikud instinktid. Kristlus keelab loomulikke instinkte, satanism aga tunnustab ja innustab kõiki loomulikke instinkte, kuna need viivad füüsilise, vaimse ja emotsionaalse naudinguni. Tunnustades ja innustades loomulikke instinkte ehk ka “surmapatte” oleme me “patused” ning peame minema Põrgusse.
Saatan kui opositsioon türanniale.
Lucifer, Saatana üks nimedest, oli ingel, kes hakates mässama Jumala türannia vastu, visati taevast välja. Satanism vastandub kõigele, mis on ebainimlik ning inimest piirav.
Saatan kui valguse tooja.
Lucifer on ka Veenus, Koidutäht, valguse tooja. Satanistid hindavad väga kõrgelt inimlikku tarkust ehk vaimset valgust. On ju satanistide esimene patt rumalus – tänapäeva ühiskonna parasiit, mis meie ühiskonda närib.
Satanistid usuvad Lex Talonis’se.
Lex Talonis tähendab ladina keeles Taloni seadust ehk teisisõnu “silm silma, hammas hamba vastu”-põhimõtet. Satanistid peavad tänapäevast õigussüsteemi liiga lõdvaks. Inimene võib karistusena varguse kuni mõrva eest saada kas õigeks mõistetud, saada tingimisi vabaks või saada hoolitsetud elu lõpuni vanglas. Kui inimest karistada siis tuleb teda KARISTADA! Karistus peab olema kiire ja õiglane, vajadusel brutaalne. Satanist usub isiklikku vastutusse ja usaldatavusse, s.t seda, et inimene vastutab täielikult oma tegude eest ja peaks teadma ja tunnistama seda fakti. Kui sa midagi teed siis arvesta selle tagajärgedega. Sellist õiglust võib pidada kuritegelikuks, kuna see pole kooskõlas kehtiva õigussüsteemiga. Kuri(tegelikkus) on tavamõistes ju Saatanast.
Saatan esindab inimkonna imetlusväärseid omadusi.
Saatan esindab uhkust, iseseisvust, individuaalsust, vaba tahet, teadmisi ja jõudu. Mittesatanistile võib tunduda imelik, kuidas selline traditsiooniliselt “kuri” tegelane võib omada selliseid positiivseid omadusi – aga nii see on. Selle tagamaad peituvad romantismis, nimelt tegi romantism Saatanast üliinimese ja revolutsionääri võrdkuju. Romantismi esindajatest tuntumad on: G. Byron, G. Carducci ja M. Lermontov.