July 16th, 2009 GraMortis
Satanismi ja sataniste on alati peetud ühiskonnale ohtlikuks elemendiks. Ühiskonna vaated on siiamaani üpris skeptilised või pigem puudulikud antud temaatikat käsitledes. Kas satanistid on tõesti ohuks tänapäevasele ühiskonnale või on tegu korralike kaaskodanikega või on tõde hoopis midagi muud?
Saatana kristlik kujutlus – saba ja sarvedega kurjuse kehastus – on noorem kui väidetavalt pisut üle kahe aastatuhande kestnud usuvool nimega kristlus. Saba ja sarved tekitati Saatanale alles keskajal. Enne seda oli tegu pelgalt kristliku Jumala käsilasega. Seega selgub, et ühiskonna nägemus Saatanast ja seeläbi satanismist ja satanistidest on pärit keskajast – kuhu see kõlbab? Ajastul, kus teadus seletab üha enam seni seletamatut ning keskaegsete teadmistega võrreldes on tehtud tohutuid edasiminekuid, näevad inimesed endiselt Saatanat keskaegse kuvandi järgi. Unustage internet, autod, lennukid, televisioon ja muu tänapäevane – teie aju töötab alles keskaja kuvandite järgi! Naeruväärne.
Satanism ei õhuta ühiskonna vastu võitlema, satanism ei kutsu üles seadusi rikkuma. Oodata, et satanist on patoloogiline kurjategija, on sama rumal kui arvata, et Päike tiirleb ümber Maa. 1980. aastatel toimus Ameerika Ühendriikides selline nähtus, mida hakati kutsuma sõnapaariga “Satanic Panic”, mis lõµpuks osutus täiesti fabritseerituks, kuid seetõttu uuris FBI satanistide ühiskonnale ohtlikkust ehk kuritegude toimepanemise tõenäosust satanistide poolt, tulemus oli paljudele ilmselt üllatav, sest FBI väitis, et kuritegude toimepanemist ei saa välistada, aga oma usu tõttu satanist on vähemtõenäolisem kuritegu korda saatma kui teiste religioonide esindajad. Ilmne tõend tõestamaks, et satanism ei innusta satanisti seadust rikkuma.
Satanisti ohtlikkus ühiskonnale seisneb ilmselt hoopis ebatavalises aspektis – satanist kahtleb kõiges, seega ka ühiskondliku korra korralduses ja riigisüsteemis ning kõiges muus. Tõeliselt demokraatlikule ühiskonnale oleks sellised kodanikud kuldaväärt, kuid tänapäeval kipub demokraatia tihti olema lihtsalt loosung, mille alt saadetakse korda oma valgustkartvaid tegusid. Satanist on ohtlik, sest ta mõtleb, ta kahtleb, ta on valmis pettust ja korruptsiooni paljastama kui ta seda tahab. Satanist on seega ohutu korralikule demokraatiale ja ühiskonnale, kuid nuhtlus ja rahvavaenlane korrumpeerunud ühiskonnale.
Teadlikkus, mõtlemisvõime, oskus tagajärgi ette näha ning vastutusvõime on märksõnad, mis satanisti eristavad nii paljudestki kaaskodanikest kui ka kriminaalsest kontingendist. Satanist vastutab alati oma tegude eest. Kui seda teeks suurem osa ühiskonnast siis oleks ilmselgelt ka vähem kuritegevust. Kui satanist siiski peaks otsustama, et kuriteo sooritamine on vajalik, siis võtab ta selle otsuse teadlikult vastu ja vastutab sellega kaasnevate tagajärgede eest.
Pealkirjas esitatud küsimusele pole ühest vastust, oleneb mis vaatepunktist vaadata, kuid nägemus satanistist kui parandamatust kurjategijast ei pea kohe kindlasti paika. Ohtu kujutab satanist ainult neile, kelle südametunnistused on mustad ning kes ei vastuta oma tegude eest. Kõigi teiste jaoks on satanist korralik kodanik, ilmselt korralikumgi kui keskmine kaaskodanik, sest vastutus- ja mõtlemisvõimet on paljudel ühiskonnaliikmetel vajaka.
Posted in Inimene, Poliitika, Religioon, Satanism | Comments Off on Satanist – oht ühiskonnale või eeskujulik kodanik?
May 11th, 2009 GraMortis
Palju küsimusi satanismi üle arutledes/vaieldes on põhjustanud väide, et kui satanism on nii “hea” ja inimlik ning ratsionaalne siis miks kutsuda seda satanismiks, mitte aga humanismiks vmt? Siin on mõned selgitused:
Satanism on religioon, humanism mitte.
Satanismile nagu ka teistele usunditele on omane jumala olemasolu (mõnel puhul küll mitte), pühade tähistamine, sümbolite kasutamine – need on selged märgid sellest, et satanism on religioon, seega ei saa satanismi nimetata humanismiks, kuna humanism on eluviis/filosoofia. Peab ära märkima, et on sataniste, kes võtavad satanismi kui filosoofiat, mitte kui religiooni.
Saatan kui viljakuse sümbol.
Kristlus, et muuta paganaid nende vastasteks ja seega õigustada nende “õigele teele juhtimist”, mugandas mitmed paganlike usundite jumalate tunnusjooned kristliku kujutusega Saatanast, nii sai kreeka jumalast Paanist Saatan. Paan oli algselt kitsekarjuste ja lamburite jumal ning viljakusjumal. Satanistid soosivad igati viljakust, kuna see on inimese kui liigi püsimiseks esmatähtis.
Saatan kui loodusjõud.
Suurem osa sataniste usub Saatanasse kui looduse tumedasse jõudu, mida peetakse kurjuse ja Saatanaga seotuks ning mida nimetatakse nii, kuna ükski religioon pole seda jõudu veel kasutanud ja pole suutnud ka teadus sellele jõule nime anda, kuid ta on olemas.
Saatan kui loomulike instinktide tunnustamine ja innustamine.
Satanism vastandub kõigile religioonidele, mis keelavad/mõistavad hukka inimese loomulikud instinktid. Kristlus keelab loomulikke instinkte, satanism aga tunnustab ja innustab kõiki loomulikke instinkte, kuna need viivad füüsilise, vaimse ja emotsionaalse naudinguni. Tunnustades ja innustades loomulikke instinkte ehk ka “surmapatte” oleme me “patused” ning peame minema Põrgusse.
Saatan kui opositsioon türanniale.
Lucifer, Saatana üks nimedest, oli ingel, kes hakates mässama Jumala türannia vastu, visati taevast välja. Satanism vastandub kõigele, mis on ebainimlik ning inimest piirav.
Saatan kui valguse tooja.
Lucifer on ka Veenus, Koidutäht, valguse tooja. Satanistid hindavad väga kõrgelt inimlikku tarkust ehk vaimset valgust. On ju satanistide esimene patt rumalus – tänapäeva ühiskonna parasiit, mis meie ühiskonda närib.
Satanistid usuvad Lex Talonis’se.
Lex Talonis tähendab ladina keeles Taloni seadust ehk teisisõnu “silm silma, hammas hamba vastu”-põhimõtet. Satanistid peavad tänapäevast õigussüsteemi liiga lõdvaks. Inimene võib karistusena varguse kuni mõrva eest saada kas õigeks mõistetud, saada tingimisi vabaks või saada hoolitsetud elu lõpuni vanglas. Kui inimest karistada siis tuleb teda KARISTADA! Karistus peab olema kiire ja õiglane, vajadusel brutaalne. Satanist usub isiklikku vastutusse ja usaldatavusse, s.t seda, et inimene vastutab täielikult oma tegude eest ja peaks teadma ja tunnistama seda fakti. Kui sa midagi teed siis arvesta selle tagajärgedega. Sellist õiglust võib pidada kuritegelikuks, kuna see pole kooskõlas kehtiva õigussüsteemiga. Kuri(tegelikkus) on tavamõistes ju Saatanast.
Saatan esindab inimkonna imetlusväärseid omadusi.
Saatan esindab uhkust, iseseisvust, individuaalsust, vaba tahet, teadmisi ja jõudu. Mittesatanistile võib tunduda imelik, kuidas selline traditsiooniliselt “kuri” tegelane võib omada selliseid positiivseid omadusi – aga nii see on. Selle tagamaad peituvad romantismis, nimelt tegi romantism Saatanast üliinimese ja revolutsionääri võrdkuju. Romantismi esindajatest tuntumad on: G. Byron, G. Carducci ja M. Lermontov.
Posted in Filosoofia, Religioon, Satanism | Comments Off on Miks just satanism?