May 9th, 2010 GraMortis
Satanismi kui nähtuse arengul on nii mitmeidki takistusi, mis tulenevad eelkõige satanistliku maailmavaate eripäradest. Samas pole siiani satanism tõsiselt suuri stagnatsioonimärke veel näidanud. Kas see võib juhtuda? Millised on satanistliku progressi põhilised vahendid ja meetodid?
Mõni päev enne volbrit hakkasin mõtlema antud temaatikal ja leidsin, et satanismi areng kui selline ei saa sündida grupeeringupõhise konsensuse ja kompromissi korras. See tuleneb eelkõige sellest, et satanistidel on raske üksmeelt saavutada, mis siis, et on teatud ühised põhimõttelised saranasuses, siis kui muutuda spetsiifilisemaks siis leitakse end erinevate arvamuste rägastikus. Arvamuste paljusus on satanismile ürgomane ja seega ei tasu loota väga koostööd satanistlike teeside uuendamisel ja kaasajastamisel. Kas see viib stagnatsiooni?
Satanistliku progressi üks põhielemente on üksikisiku igakülgne areng, iga subkultuur on nii tugev kui on tema nõrgim liige, parafraseerides üht ütlust. Teisisõnu, kui satanist tahab satanismi arenemas näha ja mitte stagneerumas nagu mõned teised nähtused siis esimene samm on eneseareng, seeläbi viib ta edasi ka satanismi.
Teine element on minu silmis oma ideede väljendamine läbi kirjanduse, olgu selleks siis raamatud/esseekogumikud või internetimõtteavaldusepaigad nagu näiteks blogid. Miks läbi kirjanduse? Sest kirjandus ei trügi su õuele oma vaateid tutvustama, kirjandusega sa tutvud omadel tingimustel – täpselt siis kui sa seda ise soovid, kui soovid. Viimane asi, mida satanismi puhul näha sooviks, on mistahes misjonäritöö. Rääkimata sellest, et enda läbi kirjasule väljendamine annab kõvasti juurde enesearengule.
Ma tervitan igasuguseid üleskutseid satanismi reformida ja uuendada, sest see tähendab potentsiaali lisamist satanismi arengusse – seega toetan ka Jasoni viimatist aktiveerumist ja üleskutset reformida ja ajakohastada Eestis satanismi. Kuid samas ma olen skeptiline selle edukuse suhtes eelkirjeldatud põhjustel. Satanism ei ole nähtus, mille põhiteese ja uuendusi saaks kirja panna suurkogudel vms. Aga edu siiski tollele üleskutsele.
Satanismi edasiviijad on kõik satanistid, kellel jätkub piisavalt karismat, eneseväljendusoskust ja vahendeid oma mõtete väljendamiseks. Põhjendamatult ei ole LaVey ja ka Gilmore enimtuntud satanistid, põhjus on lihtne, nende mõtteavaldused on saanud kaante vahele. Neile järgnevad mõned internetiavarustes tuntud indiviidid. Mitte mingil juhul ei tasu progressi loota kui enese areng ja ideed jätta suletud kausta. Kommunikatsioon on tänapäeva põhiline edasiviiv jõud, kõikjal.
Satanism on nii tugev kui on satanist ise, kahjuks tuleb väita, et Eesti satanismil on selles vallas tugevalt veel arenguruumi. Tahan näha selles vallas paranemist. Alustada saab sellega igaüks. Progressi ja inspiratsiooni teie päevadesse, ammutage ideid kõikjalt!
Posted in Filosoofia, Inimene, Maailm, Satanism | Comments Off on Satanismi areng (Eestis)
April 12th, 2010 Fomoorlane
Kas olete mõelnud, et kui te ei oleks teinud seda valikut, mis muutis drastiliselt teie elu, siis kuidas asjad oleksid kulgenud?
Ma olen seda palju arutlenud iseendaga ja jõudsin järeldusele, et olen praegu rohkem rahul ,kui oleks jätnud tegemata otsuse võtta oma suunaks, “juhendajaks” satanismi. Kui oleksin jäänud samaks, kes ma kunagi olin, siis ma oleks pigem suurem enesehaletseja kui hetkel. Mul on julgust, mul on tahe ja ma teen asju, mis mulle korda lähevad ja mis mulle rahulolu tagavad. Mis on siis see, mis mind julgustas seda teed minema? Praegused kaaslased, tuttavad. Nad erinevad niiöelda tavatuttavastest paljuski. Kunagi oli mul’ tähtis, et mind teatakse ,et mul oleks kuhjaga sõpru ,et ma oleks lahe ja püüdsin teha kõik, et mind nähtaks. Kas ma sain siis selle? Ei. Satanism õpetas mulle ühte, kui tahad elada ,siis ela endale, mitte teistele. Sa ei pea tegema kõik, et keegi sind näeks,vaid mõlemad pooled peavad andma oma panuse, et toimiks mingisugunegi side. Praegused kaaslased on mul konkreetsed, kui sind vajatakse, nad otsivad su üles ja sa ei pea pingutama, et sind ära ei unustatakse. Seega satanism on pigem elutee, mis näitab elu tõelist palet, ilma et sa peaks liikuma läbi virtuaalsuse ja tegema pidevalt otsuseid, kas jutt on tõsine või lihtsalt tähtsusetu small-talk.
Vaatan ajas tagasi ja kunagised sõbrad, tuttavad, hingekaaslased, on läin’d seda teed, et neil on muud väärtused, väärtushinnangud, mis minu omaga kokku ei lähe või mis mind neist eemale lükkaks. Pigem lükati mind eemale üsna tavalisel mitteseksikal põhjusel: et kui sa pole teistega ühte karva valge lammas, siis sind omaks ei võeta. Reeglina praegune inimrass liigub ja areneb ühtsusele/sotsiaalsele sarnasusele ja kõik lähevad kergemat teed. Kui ma sammuks sama teed, siis ma ütlen ausalt, mul oleks igav! Võib õige olla, et olen endale hammustand liiga suure tüki, kuid selle läbi tegemine on hingele parem ,kui oleks valind kergema tee. Siit, satanism on õpetand mind tegema õigeid otsuseid, egoistliku ja personaalse nurga alt vaadates.
Mõned aastad tagasi ma ei julgenud isegi öelda seda , mida mõtlen ja mis oleks vaja olnud välja öelda. Isegi naistega ei suutnud vabalt rääkida. Nüüd võin ütleda, et ma olen selles iga mehe jaoks olulises valdkonnas küll julgust kogunud, kuid ikkagi teatavate miinustega. Mitte, et ma kuidagi “süüdi” oleks või tunneks ,kuid teine osapool ei suuda enamasti leppida sellega, kui neile nende vigu mainida. Kuid mõelge sellele, et see solvuv osapool käitub samamoodi, kuna tahab austust ja mitte-valetamist, suutmata samas taluda “lööki”,mis on liiga otsekohene. Ütlesin, et naistega on suhted paremad, aga siiani olen üksi. Põhjus on selles, et paljud ei aktsepteeri neid vaateid ja arusaamu mis mina. Kes ütleb,et olen liiga ülbe, uhke, nõudlik, kuri ,”ego” ja samas ei pane tähele, et nende lausetega paneb ta end minu olukorda, olles justnimelt ise nõudlik, uhke jne.
Suhe on mul olnud, see purunes, kuna mind kasutati ära ja see situatsioon ei sobinud mulle enam ühel hetkel. Kui ma oleks seda edasi jätkand, oleks ma saand veelgi enam haiget. Ma pidin tegema mõnegi jaoks väga veidra valiku, kas satanism või ilus tüdruk. Valisin satanismi (meenutage filmi Name of Rose lõppu), kuna see andis nagu signaali, et ära lase end ära kasutada, juhi ise oma elu. Enne tegi see haiget ,aga nüüd võin öelda, et hea, et niigi läks.
Seega kokkuvõtteks, kui te olete valinud endale tee, mida mööda minna, olgu see nii kummaline kui tahes, kuid samas mitte pahatahtlik, siis minge julgelt vastu elule ja kasvõi neile ,kes seda ei mõista või teile koguni takistusi üritavad teha.
Olge kui relv, olge kui masin, mis hävitab oma teelt kõik võltsi ja valeliku.
Posted in Inimene | Comments Off on Kui ma ei oleks see,kes ma olen praegu.