June 26th, 2009 Fomoorlane
Kindlasti küsite mismoodi satanist käitub kui tema on peres,või on peres teind teatavaks, et ta on satanist? Kui sataniste peetakse egodeks ja ülbeteks, siis arvatakse, et nad käituvad peres ka vastavalt ja ei austa perekonda. Tegelt see nii pole.
Mina austan oma pere juba sellepärast, et nemad andsid mulle elu, võimaluse elada katuse all, süüa, juua, isegi hariduse suuna, toetus, kõik mis on oluline eluks. Muidugi, siin on ka perekondi, kes ei võimalda anda võsukesele kõike seda, mida mainisin, aga üks on kindel, nad andsid endast parima olenevalt võimalustest. Satanisti üks omadus ongi olla edukas elus, ükskõik mis kiiksuga, aga et anda maksimum. Küll sa näed, et sinu järeltulija tänab sind selle eest.
Kas last peaks karistama tehtud patu eest? Muidugi peaks ,aga kuidas? Mina olen saanud rihma tegude eest, mis isegi ei vääri teiste silmis karistamist. Vägivald pole reeglina lahendus. Karistus võiks olla samas lõbus, aga samas märku anda, et teinekord ei tee nii. Keelata mingi lõbu ära. Kusjuures need lõbude keelamised muutsid mind rohkem kui see püksirihmaga mässamine. Reeglina vägivaldsem tegu jätab rohkem jälje kui see vaimne. Satanist ei tee liiga lapsele, aga võib käituda ausalt ja kurjalt, mis polegi tegelikult füüsiline karistus. Eks pere tahab ikka, et nende laps käituks suureks saades korralikult ja hästi ja pole üldse vaja hakata pead vaevama kas ta vigu ei tee. Kõik teevad, elu ongi õppimiseks. Ainuke asi, mida ei tohi teha, on sundida last tegema seda, mida ta ei taha. Tähtsamad asjad enne – kuidas elus toime tulla, kuidas käituda, kuidas austada teisi, et nemad sind austaks, haridus, sellised tähtsamad asjad.
Vot kindlasti, mida sundida ei tohi, on usku.Sest see on selline asi, millele inimene toetub. Tugi rasketel aegadel, ükskõik mis usk. Ma siinkohal ei hakka kiruma, et satanism on parem kui kristlus. Selle tee valib igaüks ise. Uskumuse üks kindel reegel on see, et sa ei tohi seda teistele peale suruda. Igaüks leiab selle tee ise, tulgu see mis ajal tahab. Tähtis on see, et pere seda austab. Mina olen oma usust peres ainult ühele inimesele rääkinud ja selleks oli mu ema. Küsite miks? Kuid tema oli see, kes tuindis selle vastu huvi ja rääkis minuga sellest. Tähtis oli, et ma rääkisin. Isale ma ei saa rääkida, kuna tema ei tunne huvi ja ma ei leia, et ta peaks teadma sellest kui huvi pole. Õde enamjaolt teab, kuid ikkagi pole rääkinud ja eks kunagi tuleb aeg kui ta niigi teada saab. Tean seda, et ma pidin olema peres karm ja eriti õelapsed kardavad mind. Miks või? Mitte, et ma neid karmilt karistanud olen, vaid ütlemiste poolest. See pole vale, aga vähemalt olen näinud märke, et sellest on kasu, et käituvad paremini. Vähemalt on näha, et ma olen suutnud neile mingi märgi jätta, mida laste ema-isa pole suutnud teha.
Minu ettekujutus perest on selline, et sa oled aus ja oled õiglane ja ei loo lastele mingeid illusioone, et teed seda ja saad midagi, sest reeglina paljud vanemad kasutavad seda ära, et laps midagi teeks ära. Ma lähen sellepeale välja, et ma olen aus ja õiglane, kuid ma ei valeta. Mis tähtsam, ma annan endast parima!
Posted in Satanism | Comments Off on Pere ja satanism
May 18th, 2009 Fomoorlane
Kas olete mõelnud küsimuse üle: “Milleks oleks vaja üldse uskuda?” Kindlasti olete. Kuid siin tekib küsimus: Mida keegi usub?”. Mina olen satanist ja ma võin seletada ka miks ma selle tee olen võtnud. Lihtne on öelda, kuna ma ei salli kui ma ei saa oma tahtmist ja ma ei salli kui ma pean kellessegi ja millessegi uskuma. Ah-ah, siin küsite kohe: “Aga kui olla satanist siis ma usun ju ikka millessegi?” Usungi, iseendasse. Paljud võivad jah siinkohal kulmu kortsutada, et mis see mina siia puutun, kuna satanist eeldab ju seda vana va kurja ja sabaga olevust, kes istub mingi hark käes ja keedab ühes katlas elus valesti teinud inimeste hingi. Vale puha. Kui natuke raamatuid lugeda ja ajaloos tuhnida siis mina tegin endale selgeks, et Saatan on jõud. Jõud teha seda, mida tahad, jõud öelda, mida mõtled, mis iganes. Olla selline, nagu sa tahad, on kõige parem sõnastus satanist olemiseks. Ma ei pea kellelegi aru andma, mida ma teen, mida ma kellegile teen. Aru annan ma ainult iseendale ja vastutan ka nende tagajärgede eest. Ma ei keera oma süüd teiste kaela, ma võtan kõik vastutuse enda kaela. Olen oma silmaga näinud küll mismoodi püütakse oma süüd teiste kaela ajada ja see on märk sellest, et inimene ei ole valmis vastutama. Hea näide olen mina, kui te ei usu, siis ma olen tööl kaks asja puruks sõitnud ja 2 korda seletuskirja kirjutanud. Reegel on selles, et 3 seletuskirjaga tuleb kas vallandamine, või healjuhul päästab ausus.
Satanistina ma austan sõprust ja ausust ja otsekohesust. Otsekohesus on mulle nagu piibel. Piibel, mis ei valeta ja mis räägib seda, mis õige. Vaadake, kui paljud on julgenud öelda teisele, et sul on kole nägu või sa kõnnid nagu part? Mina olen, muidugi siin tekkis see, et ma sain riielda, kuid asja point oli selles, et inimesele anti teada, mis ta juures teisiti on. Ma oleks suu kinni ka siis pannud, kui mulle oleks tuldud ütlema, et ma rahul sellisena nagu olen siis oleks kõik korras olnud. Kuid ei tuldud ja seega inimene ei tea mida ta tahtis. Ta muutis end ja ta võis olla solvunud, kuid mis tähtis, ma ei valetanud talle.
Satanistina ma hindan kõige rohkem sõprust. Noh jah jälle selline tavaarvamus,et kes ei hindaks. Kuid mina kui satanist ei anna andeks nii kergelt nagu tavainimestel kombeks.
Kes teist pole kuulnud lauset, et jah, tegi mulle haiget, aga ma ei saa teda vihata, ta mu sõber/sõbranna. Kui andestada siis reeglina kordub see uuesti ja siis sind on oht jälle mingil eesmärgil ära kasutada. Mina olen palju sõpru sellega kaotanud, mitte sellepärast, et mind ära kasutati, vaid sellepärast, et mind läks siis vaja kui neil vaja oli midagi. Muidugi kõik ei olnud sellised, aga on tulnud selliseid olukordi.
Sataniste peetakse ülbeteks, egodeks, isekateks. Küsin vastu, kas tavainimesel on õigus ülbitseda ja maha teha satanismi kui teine on selle võtnud oma usuks ja teeks, mida sammuda? Ma pole reeglina niisama maha teinud-mustanud usku, kui mulle põhjust ei anta. Satanistina ma ei lähe oma usku võrdlema teisega, et näed meil on keegi või miski, kes on sinu omast parem.
Lõpetuseks ma püüan ära seletada nägemuse põrgust, mida kardetakse nii väga kui ära surrakse. Satanistina ma tean, et seda ei ole olemas ja kui on siis mitte sellisena nagu teda kujutatakse. Peale surma ei juhtu ju reeglina midagi. See on ühe etapi lõpp ja mingi teise etapi algus. Elu ju koosnebki etappidest. Noh küsin pool naljana, et need keda meie seas enam pole, kui nad tagasi pole tulnud siis peab neil kusagil hea ju olema. Milleks karta põrgut kui sa oled sündinud maale oma eesmärki täitma, kui see olemas on. Kas kardad eksida, et oled teinud vea ja lähed andestust paluma. Heakene küll siis kus ma tean mis eesmärk mul on kui ma ei tohi nautida elu ilusid/võlusid. Mina muutun närviliseks kui mind kontrollitakse mida ja kus ma käinud. Seega ma elan oma elu ja ma ei anna mingit aru kellelegi peale iseenda. Piibli fanaatikutelt küsin ma siis siinkohal küsimuse: “Kas Jumal viskas õigustuseks Aadama ja Eeva paradiisist välja, kuna nad tegid pattu?” Satanistina ma ütleks, et mul hea meel, et nad selle õuna ära sõid, sest kui nad poleks seda teinud, oleks nad kogu oma elu Jumala pilli järgi tantsinud. Kõik mis oleks Jumal teinud oleks enne õuna mitte ammustades olnud nende jaoks loomulik, et Jumala tahe ja ju see peab nii olema. Kuid vot, neil avanesid silmad ja nad nägid asja teistmoodi. Reeglina teisitimõtlejad on üldse pinnuks silmas teistele.
Satanistina ma tunnen uhkust olla enda peremees. Annan aru endale, käitun nii nagu õigeks pean. Ei tee kellelegi tahtlikult liiga ja veel vähem ei alusta selleks nähtud sammu enne kui mul on selleks kindel põhjus või signaal.
Posted in Satanism | Comments Off on Lihtne seletus satanismile!!!!