Minu esimene kokkupuude satanismiga
December 5th, 2010 jMoKirjutan siis kuidas satanismi avastasin enda jaoks.
Oli aasta 2007. mingisugune kuupäev ja sattusin lugema Saatanliku Piiblit Viru keskuse raamatukogus ja siis lugesin ja lugesin. Möödus mõni aeg ja kuidagi tekkis veel huvi selle vastu ja satusin siis MVO kodulehele, ei teagi muide kuidas, olen kindel, et ei kirjutanud midagi satanismiga seoses. Aga kuidagi sattusin ja siis tekkis kohe suurem huvi, et mis lehega siis tegemist. Alguses arvasin vist, et mingi mõttetu laste jututuba ka seal ja sattusin jM-ga rääkima. Oh seda seletamist ja asju. Aga siiani on ta mulle nagu – heh, imelik öelda – ma ei tea, hea inimene, usaldan teda . Ainus ehk keda usaldan MVO-st, ei teagi miks, ehk sellest, et oli esimene kellega suhtlesin, ei tea.
Aga no vahepeal siis proovisin nii proovimise pärast ankeeti täita, naerdi välja, ma usun. Vähemalt esimene kord. Aga no eks ma üritasingi ehk pigem sel ajal endas rohkem selgusele jõuda ja siis lõpuks sain ka endale tüdruku, kellele kohe mitte ei lähe satanism ega ka mingi muu religioosne värk peale, kuigi ma räägin, et ma usun pigem endasse kui Saatanasse või nii. Ei oskagi seletada vaid lihtsalt satanistlikud põhimõtted ja tõekspidamised kattuvad minu omadega, kuigi seejuures olen ma jäänud iseendaks ja see ei tohiks minumeelest kedagi häirida. Kuigi jah, satanism või ehk ka MVO meeldiv seltskond on mulle paljugi juurde andnud. Ehk jM-i motiveerivad sõnad või ma ei teagi, tunnen end enesekindlamana ja rohkem iseseisvamana ning tunnen, et olen võimeline ka ise hakkama saama elus, mis ka ei oleks.
Nii, no ma ei teagi kas ma olen nagu enda arust liige või teiste arust, enda arust ma miskipärast ei tunne end liikmena, sest tunnen, et ma ei ole midagi ei ordule ega miskil muul viisil end pakkunud, kuid jah, ankeedi põhiselt peaksin olema siis liige. See oli ausalt öeldes üllatus, et olen nüüd liige. Ei tea. Ma ei oskagi kuidagi võtta seda asja. et kas liige või mitte liige. Ma olen mina ise, et ma ei saa aru mis see liikmeks olemine annab mulle. Saan ehk pentagrammi või mingi muud stuffi, kuid see pole põhiline minu arust. Ma arvan, et põhiline on see, et olen end leidnud lõpuks ja mingites valkondades ka end maksma pannud, tõestanud ja saanud julgust juurde! See on minu jaoks tähtis.
© Bacardi [sept.2009]