Posted by GraMortis 
Category: Satanismi kui nähtuse arengul on nii mitmeidki takistusi, mis tulenevad eelkõige satanistliku maailmavaate eripäradest. Samas pole siiani satanism tõsiselt suuri stagnatsioonimärke veel näidanud. Kas see võib juhtuda? Millised on satanistliku progressi põhilised vahendid ja meetodid?
Mõni päev enne volbrit hakkasin mõtlema antud temaatikal ja leidsin, et satanismi areng kui selline ei saa sündida grupeeringupõhise konsensuse ja kompromissi korras. See tuleneb eelkõige sellest, et satanistidel on raske üksmeelt saavutada, mis siis, et on teatud ühised põhimõttelised saranasuses, siis kui muutuda spetsiifilisemaks siis leitakse end erinevate arvamuste rägastikus. Arvamuste paljusus on satanismile ürgomane ja seega ei tasu loota väga koostööd satanistlike teeside uuendamisel ja kaasajastamisel. Kas see viib stagnatsiooni?
Satanistliku progressi üks põhielemente on üksikisiku igakülgne areng, iga subkultuur on nii tugev kui on tema nõrgim liige, parafraseerides üht ütlust. Teisisõnu, kui satanist tahab satanismi arenemas näha ja mitte stagneerumas nagu mõned teised nähtused siis esimene samm on eneseareng, seeläbi viib ta edasi ka satanismi.
Teine element on minu silmis oma ideede väljendamine läbi kirjanduse, olgu selleks siis raamatud/esseekogumikud või internetimõtteavaldusepaigad nagu näiteks blogid. Miks läbi kirjanduse? Sest kirjandus ei trügi su õuele oma vaateid tutvustama, kirjandusega sa tutvud omadel tingimustel – täpselt siis kui sa seda ise soovid, kui soovid. Viimane asi, mida satanismi puhul näha sooviks, on mistahes misjonäritöö. Rääkimata sellest, et enda läbi kirjasule väljendamine annab kõvasti juurde enesearengule.
Ma tervitan igasuguseid üleskutseid satanismi reformida ja uuendada, sest see tähendab potentsiaali lisamist satanismi arengusse – seega toetan ka Jasoni viimatist aktiveerumist ja üleskutset reformida ja ajakohastada Eestis satanismi. Kuid samas ma olen skeptiline selle edukuse suhtes eelkirjeldatud põhjustel. Satanism ei ole nähtus, mille põhiteese ja uuendusi saaks kirja panna suurkogudel vms. Aga edu siiski tollele üleskutsele.
Satanismi edasiviijad on kõik satanistid, kellel jätkub piisavalt karismat, eneseväljendusoskust ja vahendeid oma mõtete väljendamiseks. Põhjendamatult ei ole LaVey ja ka Gilmore enimtuntud satanistid, põhjus on lihtne, nende mõtteavaldused on saanud kaante vahele. Neile järgnevad mõned internetiavarustes tuntud indiviidid. Mitte mingil juhul ei tasu progressi loota kui enese areng ja ideed jätta suletud kausta. Kommunikatsioon on tänapäeva põhiline edasiviiv jõud, kõikjal.
Satanism on nii tugev kui on satanist ise, kahjuks tuleb väita, et Eesti satanismil on selles vallas tugevalt veel arenguruumi. Tahan näha selles vallas paranemist. Alustada saab sellega igaüks. Progressi ja inspiratsiooni teie päevadesse, ammutage ideid kõikjalt!
Tags: areng, eesti, progress, Satanism —
June 25th, 2010 at 10:54 am
Üle hulga aja üks tõsiselt hea mõtteavaldus.
Kuid kuidas ühildada eneseareng ning subkultuuri “nõrgim lüli”? Ehk vaid sel moel, kui tegelda tõeliselt enesearenguga, mis omakorda kas eeskuju korras sunnib selle “nõrgima lüli” sind järgima või, kui see viimasele ei sobi, siis eemalduma.
Tegelikult ei eelda eneseareng ning individualism subkultuuri, seega – jällegi täiesti individuaalne, kas üldse lugeda subkultuuri kui nähet satanismi (kohustuslikuks) osiseks või mitte. Oli vist nii, et “milline oled sa väljast, selline oled ka seestpoolt”?
June 29th, 2010 at 11:57 pm
Tänud.
Tugeva enesearengu puhul saavad paratamatult puudutatud ka lähikondsed ja eks see peakski pinnapealseid inimesi kas süvenema tõukama või temaatikast eemalduma.
Satanismi puhul subkultuuri mõiste kasutamine on tinglik, sest subkultuuri jooned on satanismis üpris hägused, eriti just visuaalse poole pealt. Loomulikult peab ära mainima, et satanismi puhul ei ole tegelikult ühtegi tõeliselt kohustuslikku osist, iga indiviid kujundab enda nägemuse – samas on kindlasti mingi tuum – maailmavaateline eripära – mistõttu inimesed kutsuvad end satanistideks, sellegipoolest on käed köidetud üpris nõrgalt.